Eduard Vilde elu ja looming
aastal Karjaküla härrastemajas põnevusjutu
,,Kurjal teel", varsti pärast seda kirjutas ta oma teise teose ,,Musta mantliga mees". Esimene
teos võeti kirjastaja A. E. Brandt`i poolt hästi vastu ja honorariks saadud 15 rubla kannustasid
teda uue teose kirjutamiseks. Samal ajal, kui Vilde oma kaks esimest proosateost kirja pani,
mõlkus tal meeles ka näitlejakarjäär. Nii tal õnnestubki 1887. ja 1888. aastal edukalt
,,Vanemuise" teatrilaval esineda ent pseudonüüm Richard Leidenauna. Vilde tundis rõõmu
selle üle, et etendused publikut liigutasid ja kaasa kiskusid. Kuid deklameerides järjekordsetel
katsetel Wilhelm Telli monoloogi, luges Vilde näitejuhi näolt välja ,,saatanliku muigamise" ja
9
tema näitlejakarjäär oligi lõppenud. Ka hiljem Soome sõidul külastab ta soome teatrit ja
mõlgutab mõtteid teemal, millal küll eesti kultuur nii kaugele jõuab.
1883