joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Päevikud on enamjaolt kirjutatud peegelkursiivis. Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse. Leht „Codex Leicesterist“, mille omanik on Bill Gates Anatoomia Aastatel 1510 ja 1511 tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega. Koos Torrega kirjutasid nad teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi Leonardo üle 200 joonise. See avaldati 1680. aastal (161 aastat peale tema surma) nime all "Uurimustöö maalimisest". Leonardo joonistas palju uurimusi inimskeletist ja selle osadest:
säilinud vaid koopiad (Raffael, Cesare da Sesto jt.). 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus ta kuningas François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is ning mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu. Päevikud[muuda | muuda lähteteksti] Leht "Codex Leicesterist" Renessansiaja humanism ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ning joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber.
See stiil ignoreeris jäiga sümmeetrilise paigutusega Toskaana Püha õhtusöömaaegu 14. Sajandist, isegi kui teos põhines firenze kultuuri rangusel seada kujutatud kolmestesse gruppidesse. Milanos maalis Leonardo autogrammeeritud versiooni Madonna grotis maalist, kus kõigile kividele ja lilledele, inimkujudele ja põõsastele on antud sama elujõulisus: ,,animism", mis hõlma nii kehade nahku kui ka kivide kõvadust, lillede kroonlehti kui ka helkivat vett. Fragmendis Codex Leicesterist kinnitab Leonardo, et maal on ,,vegetatiivne hing". Ta leidis peeneid paralleele organismide ja maa koostise vahel: Mäed on tohutu suure organismi luud; tufid on kõhred; vee veenid on veri; mõõn ja tulv merel on hingamine; ,, Tõmmanud tuli maal: vulkaanid on vegetatiivse hinge elupaik maal," meri, eostatud ptolemaioslikul viisil, nagu ka tohutu jõgi, mis maailmas ringleb, on ,,veremeri , mis ümbritseb südant."
annaabi.ee 
