inglismaale. 1969 aastal liitus Freddie ansamliga Ibex. 1970 aastal lahkus Tim Staffell ansamblist Smile ja Freddie võttis tema koha üle. Freddie leidis et nimi ,,Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks ,,Queen". Freddie suri 1991 aastal 24 ndal novembril oma kodus Londonis. Surma põhjuseks AIDSiga seotud kopsupõletik. John Deacon John sündis 19. augustil 1951 Leicesteris. John mängis alguses kitarri kuid 1969 aastal vahetas kitarri bassi vastu. Ansambel Queen otsis endale basskitarristi ja John pakkus ennast. Brian May on öelnud, et nad teadsid kohe et Deacon oli see õige ja viimane liige mida Queen vajas. Ta oli ansambli noorim liige ja kirjutas kõige vähem laule. Pärast Mercury surma jättis Deacon oma karjääri Queenis. John abiellus 1975 aastal Veronica Tetzlaffiga. Neil on kuus last.
Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwellis. Idee teostamiseks kulus tal 9 aastat ning 12.04.1937 sooritas ta edukalt esimese katselennu reaktiivmootoriga. Kuid nende esimeste reaktiivliikumise katsetuste käigus selgus, et juhitavusega oli veidi raskusi. Arendusse tõi pöörde Power Jets firma, kes oli reaktiivmootorit arendanud, Ladywood Worksiga Ida-Leicesteris. Seal katsetati kaht edasist versiooni mootorist, mille käigus lisandus tiimi üha rohkem andekaid inimesi. Kuid 1939. aasta juulis palus Suurbritannia valitsus luba panna mootor tootmisesse. Loomulikult nõustuti ja hakati ehitama ning katsetama. Esimene reaktiivmootor W1 valmis 1941. aasta aprillis. Esimene lend W1-ga tehti spetsiaalselt ehitatud Gloster E28/39 lennukiga. Samas oli reaktiivmootorit katsetatud
augustist 1941 Eestis Omakaitse teenistuses. Detsembris 1941 määrati Eesti Poliitilise Politsei ülemaks. Eesti Julgeolekupolitsei moodustamisel 1. maist 1942 sai selle ülemaks ning oli sellel ametikohal 31. märtsini 1943. Seejärel läks Eesti SS-Leegioni, hiljem 3. Eesti SS-brigaadi 43. rügemendi I pataljoni ülemana rindel. 1944 läks Saksamaale, pärast sõda elas Suurbritannias. 1956–1957 püüdis NLi KGB teda edutult uuesti värvata. Suri 1969 Leicesteris. 5 Aleksander Laak. Sünd 1907. a Saaremaal. Eesti Vabariigi armee leitnant. 1941. a sügisest kuni augustini 1942 Omakaitse Lääne Maleva staabi operatiivosakonna ülem. Augustist 1942 kuni septembrini 1943 oli Jägala laagri komandant. Seejärel kuni Saksa okupatsiooni lõpuni Tallinna Keskvangla ülem. 1944. a sügisel põgenes punaarmee sissetungi eest Eestist. Hiljem asus elama Kanadasse. 1960
annaabi.ee 
