● Mittesotsiaalne inimene HARIDUS/KOOLIAEG ● 12-17 aastaselt õppis Granthamis ● Ema tahtis teisiti ● Henry Stokes suutis muuta ema meelt ● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt) SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● Helikiirus MEHAANIKA PÕHISEADUSED ● Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. ● Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale
täiuslikkus oma kõikvõimsuse ja kõiketeadmisega. Ning kelles on ülim headus ja õiglus. Autor väidab, et Jumala loodud maailm on kõige parem kõikidest võimalikkudest. Arvestades tarkuse poolt juhitud valikut. Aga kelle või mille jaoks kõige parem? Kas elusolendite või substantside või mõlema jaoks. Kui võrrelda elusolendeid siis on ainult väga väike osa õnnelikud ja rahulolevad. Tekib küsimus ,,kas tõesti oli see kõikidet võimalikest valikutest kõige parem?" Nõustun Leibniziga öelduga, et unenägudes tõesti mõtleme välja ilma vaevata asju, (millest ärkvel olles tuleks kaua mõelda, et neid üldse avastada) kuigi minuarust näevad und ka loomad. Vähemalt osa neist. Teksti lõpus Autor kirjeldab peamiselt, et Jumal pakub meile armastusväärselt ja omakaupüüdmatult naudingut ja ülimat heaolu. Kuid miks siis osad kogevad seda rohkem ja teised jälle vähem. Ning mille järgi otsustab kes kui palju kogeb. Ja üleüldse kus asetseb Jumal
maatikuanne. Teda huvitasid mehaanika, füüsika, keemia. Uuris elastsust ja avastas kuulsa seaduse, lühima füüsikateaduses - ut tensìo sic. vis - deformatsioon on võrdeline jõuga. Leiutas balanssiiri, mis tegi võimalikuks täpse kella ja kronomeetri konstrueerimise, ning mikromeetri. Koos Papiniga valmistas ette pinda aurumasina ilmumisele. Kuulsaim nende kuulsuste seas oli Isaac Newton (1643-1727), diferentsiaal-ja integraalarvutuse leiutaja, seda mõistagi koos Leibniziga. Oma suurima kuulsuse saavutas Newton teosega "Philosophiae naturalis principia mathematica" ("Loodusteaduse matemaatilised printsiibid", 1687) gravitatsiooni kohta. Mõtleva masina idee On säilinud hispaania filosoofi, teoloogi ja alkeemiku Raymun-dus Lulluse (1235-1315) valmistatud masina täpne kirjeldus. Tema põhilisteks harrastusteks olid loogika ja keemia.
annaabi.ee 
