Vaesus Eestis
kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda
hälbekäitumist ja asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi
kuritavitajaid, uimastisõltlased, kodutud, kurjategijad jne.
Eesti elanike elujärg on viimase kümnendi vältel muutunud dünaamililisemalt
kui kunagi varem. Elujärje üldine paranemine tuleneb eelkõige
makromajanduse arengust.
Vaesust mõjutavateks teguriteks on tulude suurus, leibkkonna suurus, laste
arv peredes, haridustase, laenukoormus, elamispiirkond, sugu, rahvus ja
kodakondsus.
Elamispiirkonna järgi, on eestis vaesemad piirkonnad Ida-Eesti ning Lõuna-
Eesti.
2011. aasta andmete järgi elas Viimsi vallas suhtelises vaesuses vaid 6%
elanikest ning Kallaste linnas,Alatskivi ja Peipsiääre vallas ligi 40%.
Suhteline vaesus on vaesus, mille puhul lähtutakse pere kogusissetulekust,
mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest