Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
ja mittevabad lubati osta ennast vabaks, teorendi asemel tekkis raharent
Grundherrschaft vanem vorm kadus ära.
17 saj grundherrschaft on pigem vastandumine gutsherrschaftile. Mõisahärrus ikka see
, kus üks osa on mõisamajand grunherrschaftid hiliskk ja varauusaja tunnuseks et
maavaldaja kogus renti ja tal püsisisd muud õigused, endiselt isand, kuid
mingisuguseid tugevamaid mittevabaduse vorme Grundherrschafti vorme lääne-
Euroopas ei olnud.
Läänesaksamaal pärishrjuse kohta kk on Leibherrschaft ( Leibherr). Puhtalt kunstlik
ajalookirjutuse termin, ei esine allikates. Et mõista seda olemast edela-Saksamaa kk
pärisorjuse olemust kasut Leibherrschaft( kehahärrus), ajalookirjutusest
leibeigenschaft. Grundherr oli ka leibherr, st kk lääne.-saksa pärisorjus ei tulenenud
niivõrd maavaldusest vaid ennekõike sellest nagu villaanidolid UK, vaid kehalise
omandiõiguse kaudu, pärisorjad olid sõltuvad oma leibherrist, kuulusid oma härrale,