Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Euroopas ei olnud.
Läänesaksamaal pärishrjuse kohta kk on Leibherrschaft ( Leibherr). Puhtalt kunstlik
ajalookirjutuse termin, ei esine allikates. Et mõista seda olemast edela-Saksamaa kk
pärisorjuse olemust kasut Leibherrschaft( kehahärrus), ajalookirjutusest
leibeigenschaft. Grundherr oli ka leibherr, st kk lääne.-saksa pärisorjus ei tulenenud
niivõrd maavaldusest vaid ennekõike sellest nagu villaanidolid UK, vaid kehalise
omandiõiguse kaudu, pärisorjad olid sõltuvad oma leibherrist, kuulusid oma härrale,
kusjuures leibherr ja grundherr ei pruukinud üüldse kattuda. Oluline kriteerium see, et
sunnismaisus kk ei omanud olulist tähtsust, sest keskne oli keha omamisõigus, mitte
maa järgi. Nüüd väga levinud et tp või pärisorjad ei olnud oma härra juures teenivad
või makse maksvad, vaid olid asunud kuhugi muusse valdusesse, ja maksid renti
teisele grundherrile, kuid olid pärisorjad oma leibherrile, kellele nad maksid
annaabi.ee 
