Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Grundherrschaft vanem vorm kadus ära.
17 saj grundherrschaft on pigem vastandumine gutsherrschaftile. Mõisahärrus ikka see
, kus üks osa on mõisamajand grunherrschaftid hiliskk ja varauusaja tunnuseks et
maavaldaja kogus renti ja tal püsisisd muud õigused, endiselt isand, kuid
mingisuguseid tugevamaid mittevabaduse vorme Grundherrschafti vorme lääne-
Euroopas ei olnud.
Läänesaksamaal pärishrjuse kohta kk on Leibherrschaft ( Leibherr). Puhtalt kunstlik
ajalookirjutuse termin, ei esine allikates. Et mõista seda olemast edela-Saksamaa kk
pärisorjuse olemust kasut Leibherrschaft( kehahärrus), ajalookirjutusest
leibeigenschaft. Grundherr oli ka leibherr, st kk lääne.-saksa pärisorjus ei tulenenud
niivõrd maavaldusest vaid ennekõike sellest nagu villaanidolid UK, vaid kehalise
omandiõiguse kaudu, pärisorjad olid sõltuvad oma leibherrist, kuulusid oma härrale,
annaabi.ee 
