Põhjalik referaat Jaapani kultuurist
Kimono on
tehtud standardlõikega ning kehasse sobitumine tehakse riietamise ajal. Rõiva vasak hõlm
on alati mässitud üle parema. Vastupidi mässitakse ainult surnuid.
Lehvikud
Omaette oskus ja kohustuslik osa traditsioonilisest tervikust oli lehviku kasutamine. Seda
kasutasid nii mehed kui naised. Naiste käes olid peened lehvikud, mis kaunistatud kaunite
maastikupiltide ja sügavmõtteliste kalligraafiliste aforismidega. Lehvikukeelt valdasid eriti
hästi aristokraadid. Lehvik nagu ka kõik muud aksessuaarid pidi sobima kimonoga, olema
vastav aastaajale või sündmusele, sellel olev kujutis või aforism võis anda põhjust
suhtlema hakkamiseks. Lehvik oli omaette sümbol. See võidi mingi sõnumina unustada
kuhugi, kinkida pühendusega, hoida poolavatuna, liikumatult, peita selle taha nägu ja
kõnelda vaid silmadega. Alates sügise tulekust ja sügistuulte saabumisest lehvikuid ei
kasutatud