koos autode tootmisega. Disain on muutunud palju voolujoonelisemaks ja ümaramaks, autod on ökonoomsemad ja otsitakse alternatiivkütuse varianti, kuna nafta hakkab maapinnast otsa saama. On leiutatud ka vesinikul töötavaid mootoreid, kuid neid pole veel masstootmisesse võetud. Iga aasta leiutavad insenerid jälle midagi uut ja katsetavad seda praktikas. Viimase 100 aasta jooksul on autod välimuselt muutunud väga palju, kandilistest kuubikutest lehtvedrudel ümarate ja mugavate sõidukiteni. Kuigi autode tööpõhimõte on jäänud samaks terve selle aja jooksul on autod läinud iga aastaga ilusamateks, loodussõbralikemaks ja säästlikumateks. Kasutatud kirjandus: http://inventors.about.com/library/inventors/blcar.htm http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_automobile http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile http://www.tqhq.ee/dir.php?id=3 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.htm http://www.tqhq.ee/dir.php?id=104
ja vibratsiooni eest. Õhkvedrustus võib olla ka osaks stabiilsuskontrollist, võimaldades vähendada sõiduki kaldumist kurvilisel teel vältimaks selle kaadumist (ümberpaiskumist). Õhkvedrustusel on ka puudusi: vaja on küllaltki keerulisi stabilisaatorivarraste süsteeme, hoidmaks veermikku ettenähtud asendis ja andmaks edasi sõiduki liikumiseks vajalikke jõudusid. Õhkvedrusid kasutatakse põhivedrudena, vedrusõlmedena kokkuehitatult amortisaatoriga, abivedrudena lehtvedrudel, kabiini kinnituselementidena kokkuehitatuna amortisaatoriga. Õhkpadi 1.5 Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule
annaabi.ee 
