Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. Ta käristas rõivad lõhki, rebis nad tunni pärast seljast ja unustas põrandale. Ta leidis muid asju, mis teda huvitasid. Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui meremees. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu laps nipkikive. Ta istus vahel ka laua taha tööle. Aga tal polnud endise Isanda püsivust. Ta lõi katki prilliklaasid, murdis jala pealt gloobuse ning rebis raamatud lõhki.
Kuid ometi oli ta rõivaste kandmises korratu. Ta käristas rõivad lõhki, rebis nad tunni pärast seljast ja unustas põrandale. Ta leidis muid asju, mis teda huvitasid. Kõigepealt ta sõi. Ta avas köögikapid ja võttis esile söögikirstudest, mis kätte sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui meremees. Ta päev kulus mängudes. Ta kogus purpurist vaibale heledaid pallikesi, kunstasju, lauariistu ja helmeid. Neid võis ta tundide kaupa pihus veeretada nagu laps nipkikive. Ta istus vahel ka laua taha tööle. Aga tal polnud endise Isanda püsivust. Ta lõi katki prilliklaasid, murdis jala pealt gloobuse ning rebis raamatud lõhki
Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist täna, eile, kuude või aastate eest? toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid ning kadus kui kauguses. vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja meremees. pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Ta päev kulus mängudes
Sellest oli ääretu aeg, kui ta läks. Oli see sai. Ta krõbistas karaskeid ja biskviite. Mis üle jäi, pillas ta põrandale. Ja neist täna, eile, kuude või aastate eest? toitis end õnnetu Popi pimedail öil tasakesi, seinaääril liikudes. Ta unustas ikka enam ja enam Hea Isanda hääle ja näo. See muutus uduseks Peamiselt sõi Huhuu aga aedvilja. Siis toppis ta põse täis lehttubakat ja muid ning kadus kui kauguses. vürtse. Need meeldisid talle. Ta suu hakkas vett jooksma, ja ta sülitas kui Üksnes unes nägi ta teda veel selgemalt. Ta nägi tema lumivalgeid juukseid ja meremees. pehmet naeratust. Ta ärkas, ja talle näis, nagu oleks Hea Isand teda hüüdnud. Ta päev kulus mängudes
«Veri!» Nüüd viskas Tom oma singi järsakuveerult alla ja järgnes ka ise, kusjuures said teataval määral kannatada nii tema nahk kui ka riided. Järsakult viijs alla jõe aarde küll mugav teerada, kuid see ei pakkunud ju raskusi ja ohtu, mida mereröövlid nii väga hindavad. Merede Hirm oli kaasa toonud terve seakülje ja ränka vaeva näinud selle kohaletoimetamisega. Finn Punakäsi oli näpanud keedupoti ja hülga poolkuivanud lehttubakat, ja peale selle kaasa toonud mõned mõned maisitõlvikud piipude tegemiseks, kuigi teised mereröövlid peale tema ei suitsetanud ega «närinud». Lõuna- Ameerika põhjaranniku ja Karaiibi mere Must Tasuja ütles, et ilma tuleta ei saa kuidagi teele asuda. See oli tark mõte, sest tikud olid linnakeses tollal peaaegu tundmatud. Ühel suurel parvel umbes sada sammu ülalpool nägid nad tuld hõõgumas, ja nad hiilisid sinna ning näppasid endile ühe tuki
annaabi.ee 
