Eesti punane raamat
lendoravat.
Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks
liike rohekärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohekärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning
kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998. aasta seisuga on meie samblaliikidest ohustatute
kategooriast välja arvatud ning tavaliste liikide kategooriasse viidud 20 liiki (6 helviksammalt ja 14 lehtsammalt), ka on näiteks
linnuliik põldvutt kategooriast ohualtid liikunud leebemasse kategooriasse ohulähedased.
Varasemalt on Eestis Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel punane raamat kokku pandud kolmel korral
aastail 1979., 1988. ja 1998.
1982. aastal on punasest raamatust välja antud ka nn rahvaväljaanne, kuhu on lisatud liigikirjeldused, mis aitavad liike looduses
paremini ära tunda.