Salumets
Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks,
viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal
nöörjas ja harunenud. Koldnõges õitseb maist juulini ja on putuktolmleja. Salumetsades on
rohurindesse kuuluvad taimed veel sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik
jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk.
Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi.
Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal.
Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti
harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat
huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar
salusammal ei oma praktilist väärtust. Veel leidub samblikest ja sammaldest salumetsades
metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.
annaabi.ee 
