Zoosemiootika
mitu korda kestub – kevadel hästi helerohelised, sügisel pigem kollakaspruunikad.
Varjevärvust suurendab mustri ebaühtlus, liigendatus – igasugune liigendatud
muster muudab ähmaseks looma keha piirid => kiskjal või röövloomal on palju
raskem märgata. Liblikas pruunvalge-kirivaksik, kelle värvus on kasega väga
sarnane ning ka tema elutsükkel on kasega seotud. Väga detailsed sarnasused on
liikidel, kes on väga staatilise eluviisiga, väga kindla kohaga seotud. Nt
lehtritsikad väga detailselt lehe moodi, muidu taimtoidulised, aga kohati
hammustavad üksteist, kuna ei tunne ära. Leht- ja raagritsikatel ka
liikumismaneerid, mis on lehe või oksa tuules liikumisega sarnased. Kaugelt
vaatamisel on oluline pigem värvus või muster, lähedalt vaatamisel aga just
detailsus, detailne jäljendus.
Eelnevad olid krüptilise mimeesi näited.
Faneeriline mimees – objekt on interpreteerijale kas ebahuvitav või tülgastav,
annaabi.ee 
