Puittaimede ehitus ja talitlus
puuliikidele. Esisäsikiired ühendavad tsentraalse säsiosa välimise kooreosaga. Säsi ja
säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt
tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud
rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi
välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel
lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab
värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel,
kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest
rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks.
Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja
haavaliikidele