Eesti geoloogiline ehitus
Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju.
3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on
viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e
Lõuna Malusi. Leidub haruldast rootsi kukitsat. Koipsit iseloomustavad kadastikud,
rohkesti esineb kukemarja. Istutatud on mändi, veidi ka kuuske. Rammu saare taimkate on
suhteliselt kidur. Mohnil kasvavad kadakad ja ukemari. Kohati on lehtpuulaike ja
rannaniite. Siinsed sood meenutavad tundrat.
4. Väljakujunenud taimekoosluste seeriatega (niidud, metsad, sood) saared: Naissaar, Aegna,
Prangli, Aksi, Pedassaar, Haldi, Saartneem (Kuradisaar).
Valdavat osa Naissaarest katavad mustikamännikud, esineb nõmmemetsa, laanekuusikut.
Tähelepanuväärne on saare idaosas Taani Kuninga aed, kus puurindes kasvavad pärnad ja
vahtrad.
Aegnast umbes 70% on kaetud metsaga, sellest männikuid 59%, kuusikuid 26%,