„Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused“
Kai Kivik. Artikli peamine rõhk on pandud ameerika ja eesti üliõpilaste poolt täidetud
küsitlusele, mille teemaks oli nende kahe rahvuste vaheline vaikimisse suhtumine. Nagu ka
artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega
suhtlemisel „pole sõnu vaja“. “.
Artiklis on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“ tunnusjooned, mis on
välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni poolt, et vaadata küsitluse tulemusi:
1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda.
Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues
seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem
probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina isiklikult
nõustun nende väidetega, põhinedes oma kogemustele. Nimelt eestlaste jaoks tõesti ei
annaabi.ee 
