"lehtmetsaalad" - 1 õppematerjal

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

 Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad  Võrdlemisi tüse huumushorisont.  Kõdumaterjali palju.  Mullas elab palju mikroorganisme.  Aineringe kiire.  Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes.  Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud.  Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja.  Loomakasvatus: veised, lambad.  Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks.  Kalandus.  Linnu on palju.  Tööstus  Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur.  Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad.