Eesti biotoobid
veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest
esimene on väga tavaline ja esineb ka tiikides, teine on vähemlevinud. Järvedes ja aeglase
vooluga jõgedes on üldlevinud harilik keeristigu.
Karpidest elab järvedes suur järvekarp ja harijärvekarp. Umbes 1850. a. Eestisse sattunud
rändkarp on praegu Peipsi järves väga massiline.
Vähkide klass on Eesti magevetes esindatud vähemalt 233 liigiga.
Lehtjalaliste seltsi 81 liigist kuulub 79 vesikirbuliste alamseltsi. Vesikirbulised etendavad
tähtsat osa zooplanktonis ning kalade toidus.
Aerjalalisi, kes samuti moodustavad zooplanktoni ühe põhikomponendi ning on tähtis
kalatoit, on Eesti magevetest leitud 70 liiki.
Ämblikulaadseid on Eesti magevetest teada umbes 210 liiki, kes peaaegu kõik kuuluvad
pärislestaliste seltsi vesilestade rühma.
Kiililisi on leitud 54 liiki. Tüüpilised järvevormid on suurtes järvedes elav seenliidrik.
annaabi.ee 
