Referaat. Surmanuhtlus. Reino Veielainenile.
funktsioonil ei ole absoluutset, iseeneslikku väärtust. Elu pärineb küll Loojalt, kuid selle
realiseerimine võib toimuda nii üldiseks hüvanguks kui ka üldiseks kahjuks ning see sõltub
inimesest endast, tema tahtest. Väärtuslik ja hoidmist väärt on esimene rohkem kui teine ning
seetõttu võib üldise hüvangu nimel ka elusid ohverdada (nagu laeva kapten, kes laeva säilimiseks ei
lähe päästma vette kukkunud meremeest). Lehtineni (1977) väitel olevat kõlbeliselt õigustatud
mõrvarilt elu
võtmine, kui sellega hoitakse ära süütud ohvrid, sest mõrvari eksistentsi säilitades seatakse ohtu ja
ohverdatakse süütud elud (ibid ).
Surmanuhtluse pooldajad põhjendavad oma seisukohta eetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike
kaalutluste põhjal. Samas leiavad nad, et surmanuhtlus on kõige kindlam viis kurjategijast
vabanemiseks. Surmanuhtlus on moraalne õiglus, mitte kättemaks. Sellega kaob individuaalne