isale viia. Prints palus Pääsukesele viia sellele tüdrukule tema teine safiirist silm, et päästa tüdrukut kurja isa karistuse eest. Kuna nüüd oli Prints täielikult pime ja ei näinud enda linnas toimuvat otsustas Pääsuke jääda igaveseks tema juurde. Prints palus nüüd Pääsukesel lennata linna kohal ja märgata abivajajaid. Pääsuke nägi linnas kerjuseid, kahvatute nägudega lapsi ja palju viletsust. Prints palus Pääsukesel võtta lehthaaval tema küljest kulda ja anda vaestele. Pääsuke tegi seda ja nüüd oli Prints tuhm ja hall. Hoolimata külmast talvest ei lahkunud Pääsuke Printsi juurest ja lõpuks kukkus surnult Printsi jalge ette. Seejärel murdus Printsi seatinast süda kaheks tükiks. Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb. Linnapea otsustas, et kuna Prints näeb välja nagu kerjus ja temast pole enam mingit kasu, tuleks ta ära sulatada
jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Väike Pääsuke, kes on teel lõunamaale, peatub Printsi kuju jalamil ja märkab, et kuju nutab. Õnnelik Prints, kes oli kaetud kullalehtedega, kelle mõõga pidemes särasid rubiinid ja kelle silmadeks olid safiirid, oli mures tema linnas elavate õnnetute ja vaeste pärast. Prints palub Pääsukest, et see viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ja õnnetule tüdrukule ning kannaks kulla lehthaaval vaestele. Õnnelik Prints oli nüüd pime, tema kuju oli tuhm ja hall, aga linnas hõiskasid lapsed:" Meil on nüüd leiba!" Pääsuke, kes talveks ära pidi lendama, ei suutnud Printsist lahkuda, ta armastas teda selleks liiga palju. Pääsuke jutustas Printsile, mis ta võõrastel maadel on näinud. Prints aga katkestab jutu:"...sa jutustad mulle imepärastest asjadest, kuid kõige imepärasemad siin maailmas on meeste ja naiste kannatused. Pole midagi mõistatuslikumat kui õnnetus
annaabi.ee 
