Uurimistöö "Saksamaa"
jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik.
Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava
(Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast
madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed
( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja
poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise
tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga
padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn.
Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini
Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org
annaabi.ee 
