"lehtedetuped" - 1 õppematerjal

Bioloogia iseseisev tartu khk

Valge vesiroos ja väike vesiroos Konnaosi: Sageli kasvab ta tihedate puhmikutena mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. mudase põhjaga veekogudes. Taime vars on sile, võib olla kas okstega või ilma, 40­140 cm pikk. Varred on 2­8 mm jämedad ja 10­30 peene sõlmega. Igast varresõlmest kasvab välja väikeste, 5­10 mm pikkuste mustade otstega lehekujuliste soomuste männas. Lehtedetuped on tihedalt vastu vart. Paljudel, kuid mitte kõigil vartel on lühikesed, 1­5 cm pikkused tõusvate ja laiali sirutuvate jätkete männased, kusjuures kõige suuremad  jätked on varre alumise poole keskosas. Need kõrvalharud on sihvakad, tumerohelised ja 1­8 sõlmega, kusjuures igast sõlmest kasvab jällegi välja lehekujuliste soomuste männas. Laialehine hundinui: Hundinuia tunneb ilmselt iga inimene. Suured tumepruunid tõlvikud teevad