Eduard Viiralt
Varjendite,
gaasikambrite, Hiroshimade õuduse on kunstnik suutnud koondada lehe ,,Elu varemetes"
tillukesele pinnale. ,,Jutlustaja" teema võtab ta taas üles 1949.aastal kuivnõelalehes
,,Diktaator II", milles juhi-massi sümboolset kujundit on elu konkretiseerinud. Oraator ja
reaktiivlennuki vari inimeste kohal on ilmselt seotud külma sõja atmosfääriga. Nagu öeldud,
ühendas Viiralt 1932. aasta ,,Jutlustajas" selle kuju vastandlikud tõlgendusvõimalused. Nüüd
lahutab ta need. Lehtedepaaris ,,Poeet kõneleb kividele" (1948, ofort) pöördub kõneleja küll
mõistuse ja inimlikkuse poole, ent tema vastas on kivised näod, otsekui tahumatud
skulptuurid. Kunstniku missioonitunnetus seguneb neis lehtedes valusa skepsisega. Mitmeid
lehti läbivad mõtisklused kunsti saatusest ja olemusest.
Hilisperioodi tippteoseks on ,,Üksindus" (1950-52, pehmelakk), kus Viiralti noorpõlve-
aegseid ,,madonnasid" meenutav naiskuju näib sümboliseerivat kirgastunud vaimu, kes liigub