Upwellingute piirkonnad ookeanides
hõlmavad upwelling’ute piirkonnad vaid 1 protsenti maailmamere kogupindalast, kuid
nad annavad umbes 50 protsenti kogu maailma kalasaagist. [7, 17]
El Niño periood, mis leiab aset tavaliselt iga 3-7 aasta tagant, toob endaga kaasa
Vaikse ookeani upwelling’u intensiivsuse vähenemist, seega väheneb ka
toitaineterikka vee juurdetulek, mis põhjustab madalamat kalapopulatsiooni ning
tulemuseks on väiksemad kalasaagid. Merelõvide pojad kannatavad nälga.
Kannatavad ka nn lehtadrude metsad, mis on suure pruunvetikate taimestiku
tihedusega veealuselised alad. [13, 17]
La Niña’l on tavaliselt positiivne mõju lääne Lõuna-Ameerika kalatööstuele.
Upwelling toob külma, toitaineterikka vee ookeani pinnale. Toitained sisaldavad
planktoni, millest toituvad kalad ja koorikloomad. Kõrgema taseme kiskjad,
sealhulgas ka väärtuslik kalaliik nagu mereahven, omakorda kütivad koorikloomi.[16]
13
3.2. Loomade liikumine
annaabi.ee 
