Veisekasvatuse alused
. Aretusväärtust hinnatakse
eellaste, järglaste, külgsugulaste (pool- või täisõvede( õde-vend) )või looma enda tunnuste alusel.
Sugulaste andmeid kasutatakse selleks, et saada rohkem informatsiooni looma genotüübi kohta, kuna
eeldatakse, et hinnatav tunnus on päritav ning sugulastel on sarnased geenid. Sugulaste andmete alusel
hinnatakse looma aretusväärtust ka juhul, kui tunnust ei ole loomal endal võimalik mõõta. Näiteks
lehmvasikaid ei ole võimalik valida karja täienduseks nende enda piimajõudlusandmete alusel. Seepärast
arvestatakse valikul nende eellaste piimajõudlusandmeid. Sugupullide piimajõudluse aretusväärtuse
hindamisel kasutatakse sugulaste andmeid, kuna pull ise piima ei tooda. Määrava tähtsusega pullide
aretusväärtuse hindamisel on järglaste andmed.
Veiste aretusväärtus määratakse Jõudluskontrolli Keskuses (JKK). Aretusväärtus määratakse