NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Pea-, pää, pe-,be-lõpp. Sageli isikunime osad olnud. Pea-lõpp ,,ots" ,,tipp" mere ääres.
Sisemaal tõenäoliselt isikunime osa või olnud pää tähenduses ,,mägi". Pa-lõpp, sageli
tuleneb sõnast ,,pää".
Ke-lõpp. Sageli tüüpiline Lõuna-Eestile. Kohanimede lühenemisega võivad olla need nimed
varem pikemad.
Ja-lõpp. Ajalooliselt pikema lõpuga. Mingid apellatiivid on lühenenud. Varem olnud ilmselt
tuletusliide. ,,Pedja" Pedäjä
Lehmja varem Lehmjala, veel varem Leemeda.
Ka nt välja on lühenenud.
Na-lõpp selline, mille puhul ei saa sufiksist rääkida, vaid lühenemisest. Sagedamini nina-
lõpust saanud na. Nt Tammekanna lühenenud Tammunaks.
Suur sagedus Kagu-Eestis, viitab, et enamasti laenulise algupäraga.
Ra-lõpp. Ei ole sufiks, vaid erilähtega nimed. Läbara nt Lebbaru. Järve- lühenenud ra.
rahva lühenenud ra-ks.
-ma (a) lõpp. Nende hulgas nimed maa lõpulised (nt Põltsamaa põllurikas maa)