Loomade areng evolutsioonis
o. seltsi, kuhu
kuulub ka kaasaegne inimene. Kuigi need väikesed loomad erinesid nad ahvidest kui
ka inimestest mitmes suhtes, ronisid nad vara-eotseenis mööda puid haarates taga-
ja esijäsemetega, mis meenutavad meile meie endi käsi ja jalgu. Kesk-Paleotseenist
on teada esimene tõeline imetajast kiskja. Paleotseeni lõpus arenes välja varajane
hobuste sugukond, kes ei olnud suuremad kui väikesed koerad. Ajajärgu lõpus
ilmusid ka lehmasuurused taimetoidulised imetajad. Eotseeni ajastikul toimus
jätkuvalt imetajate mitmekesistumine. Imetajate sugukondade hulk kahekordistus
peaaegu 100ni, lähenedes sellega tänapäevasele hulgale. Ilmusid esimesed
kaasaegsed sõralised. Enamus seda sorti loomadest on tuntud kui kabjalised ja neid
14
jagatakse liigvarbaga kabjalisteks (nt. hobused, tapiirid ja ninasarvikud) ja
lamevarbaga kabjalisteks (nt
annaabi.ee 
