Isikunimetustest eesti fraseoloogias
'pillimees', pindejüri 'lihtsõdur', tindijüri 'kantseleiametnik', torujüri 'torulukksepp',
õlijüri 'autolukksepp', aabitsajüts või koolijüts 'õpilane', karjakusti 'karjapoiss',
metallikusti 'metallikoguja', prügikastikusti 'prügisorija', möldermats või möldrimats
'mölder', mereniglas 'tuuker', saepurusass 'puusepp', sõdursass 'sõdur'. Naisenimedega on
tehtud taldrikuklaara 'teenijatüdruk', köögikata või köögikati 'kokk või köögitüdruk',
lehmaliisu 'karjatüdruk', karvamari 'juuksur', kastorkamari 'meditsiiniõde', passijatriinu
'koristaja'. (Mäearu 2002: 31)
4. Inimene > rahvuse esindaja
Inimesele antakse nimetus rahvuse esindaja kaudu suhteliselt harva. Siiski saab tuua mõned
näited: villis venelane, igavene juut, selle töö juut, viimane mohikaanlane. (Õim 2001a: 561)
5. Inimene > mütoloogiline olend
Sellistel isikunimetustel on mütoloogiline tagapõhi: tiibadeta ingel, vaene kurat,
püstisaatan, noor jumal