Naljandid ja anekdoodid
viivad lehmi katusele rohtu sööma, püüavad munadest poegi välja haududa, raiuvad oksi, millel ise
istuvad, üritavad palke pikemaks venitada, valgust kotiga tuppa kanda, jääaugus tangu keeta, kuival
maal ujuda, ei tunne kella, sitikat, kuud, vorsti jne. On täheldatud, et kilplaste lollus on kollektiivne:
mingile probleemile põrkudes peavad nad tihti nõu ja võtavad siis vastu konsensusliku otsuse.
Eredalt rumalaid tegelasi ja toiminguid leidub naljandeis mujalgi: rumal naine väetab lehmalihaga
kapsaid ja kuivatab jahudega põrandat, eite-taati otsustavad oma lemmikhärjale kooliharidust anda,
mustlane püüab õpetada hobust söömata elama. Äpardusi ja õnnetusi põhjustab samuti liiga põhjalik
sisseelamine õhulossidesse, mida tehakse tulevase kasusaamise ja/või tulevase abielu teemadel: nt.
vanatüdruk laskub oma munakorvi juures unistustesse, kuidas ta müüb munad, ostab või vahetab
üksteise vastu järjest suuremaid koduloomi, siis abiellub jne