Vabadussõdalased ehk vapsid
kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda
vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva
vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata
Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös." Alates liidu esimesest kongressist 1930. a
kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud - peamiselt erakondliku korruptsiooni
("lehmakauplemise") ja marksismi vastu.
1932. aastal valmis Eestis vapside algatusel uus põhiseaduse eelnõu, mis nägi ette
parlamendi koosseisu kärpimist poole võrra (50 liikmeliseks) ja riigivanema volituste
olulist suurendamist. Viimase kätte koondunuks vapside kava kohaselt nii täidesaatev
kui ka seadusandlik võim.
Majanduskriisi raskematel aastatel ootas suur osa rahvast radikaalseid ja kiireid
samme, mis lahendaksid korraga kõik probleemid. Vapsid näisidki lahendusi
pakkuvat, 1932
annaabi.ee 
