VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI
On välja arvutatud, et ainult Suurbritannias
paiknevad üksused sõid 33,5 tonni nisu päevas. Iga sõdur marssis alati korraliku hulga peekoni,
kuivikute ja hapu veiniga. Armeed saatis tavaliselt loomakari, liikuv toiduvaru. Kui sõdurid olid
pikkadel sõjaretketel nagu Caesari Gallia vallutamine, siis said toiduvarud tavaliselt otsa ja neid
võeti kõigilt, keda armee kohtas. Kui sõdurid kindlustustes paiknesid, siis sõid nad
märkimisväärselt paremini. Neil oli alati olemas lehmaakari, mõnikord karjatati ka teisi loomi
näiteks lambaid ja kitsi, kasvatati vilja ja söödi mitmekesist toitu. Loomulikult toit ka varieerus
mõnevõrra kuna pinnamood oli erinev ja nisu ei kasvanud kõikjal ning kohalik loomastik erines
samuti. Teine toiduallikas oli saadetised sõpradelt ja sugulastelt. On leitud mitu kirja sellel
teemal ja maksmise küsimuses. Tegelikult tulebki nendest kirjadest suur osa informatsiooni
sõdurite toitumise kohta