Niidud
lagendikke. Võib oletada
esimeste puisniitude teket
juba ca 7000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus algas 4000 aastat tagasi. Sellega
seoses tekkis ka suurem vajadus niitude järele. Kariloomad olid meie esivanematel
olemas ka enne seda kui tuli kasutusele vikat. Talvist lisasööta tehti siis lehisvihtadena
(lehtedega peenemad oksad). Neid oli parem saada hõredalt kasvavatelt puudelt.
Puisniidud sobisid selleks suurepäraselt. Esimesed vikatileiud pärinevad I saj. m.a.j.,
massilisemalt tuli see kasutusele alates V saj. m.a.j. Siis algas ka ulatuslikum
niidutaimkatte kujunemine.
Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga
liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka
umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed
taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised,