Eesti taimed ja taimekate
Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb
Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse
vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik.
Subboreaal (50002500 BP)
Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite
koosmõju: kliima jahenemine, muude ökoloogiliste tingimuste ebasobivaks muutumine ning
inimmõju (lehisvihtade varumine ja viljaka mullaga alade ülesharimine). Muutunud tingimustes
saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus.
Perioodi hilisemas osas väheneb ka teiste laialehiste puude arvukus. Hilisneoliitikumis kujunes
nöörkeraamika (sõjakirves- ) kultuur, arenes karjakasvatus ja kõplapõllundus. Avatud kultuurmaad
inimasulate ümber said uuteks elupaikadeks paljudele liikidele. Konkurents karjakasvatajate ja
annaabi.ee 
