Metsade sääst
Talurahva
komme neljapäeviti kadakaokaste suitsuga ruume suitsutada oli eestlastele tõesti
iseloomulik. Oldi veendunud, et sel viisil püsivad haigused ja üldse kurjad jõud talust
eemal. Kuid ka okastega kadakaoksi kasutati ka näiteks piimapüttide puhastamiseks.
Arvati, et selliselt puhastatud piimanõus püsib piim kaua värske.
Lehtpuude lehed koos okstega olid mitmel pool Eestis olnud heina kõrval äärmiselt
oluliseks talviseks loomasöödaks. Parimaks lehisevihtade materjaliks peeti saare-,
haava-, vahtra-, pärnavihtu. Häda korral kõlbasid ka kasevihad. Lehisevihtade
valmistamine toimus traditsiooniliselt heinaaja ja viljalõikuse vahel. Puud tehti okstest
sageli täiesti paljaks ja nii omandasid nad aastate jooksul tüüpilise nuditud välimuse.
Väga mitmekesine oli erinevate puu- ja põõsaliikide lehtede kasutamine ravimite ja
riidevärvide valmistamiseks. Kevadisi noori kaselehti ja saarelehti tarvitati