Metsade sääst
on siin kindlasti üht-teist, mida tasub mäletada või elustada. Näiteks vääriksid võibolla
keskkonnakasvatuslikel eesmärkidel veidi tänapäevasemaks ümber vormituna
taaselustamist kevadise pajuokstega urbimise ja talviste jõuluaegsete
pähklitraditsioonide kombed.
PUUDE OKKAD JA LEHED
Ülevaade traditsionaalsest kasutusest
Okaspuude okastel koos okstega on talurahva seas olnud kõige enam kasutust talvise
loomasöödana. Siiski oli selline loomasööt viimane võimalus, kui hein, lehisevihad ja
muu varutud sööt oli otsas. Kadaka oksad koos okastega olid talu majapidamises
tuntud desinfitseerivaks vahendiks. Nimekas balti-saksa kirjamees Johann Wilhelm
Ludwig von Luce kirjeldas seda 1823. aastal järgmiselt. "Eestlased tarvitavad kadakat
parfüümina, võtavad ühte kätte küünla või põleva puutüki, teise kadakaoksa, süütavad
selle ja kustutavad vehkides taas ära, ja nende tuba on kohe läbisuitsutatud.