Puravikulised
Kõik meie puravikud
peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie
tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik
kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõikide meie kaseliikidega moodustab
mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga
on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja
lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad
arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks
kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru
kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel
näiteks lehmatatik ja liivtatik.
Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa
neist siiski toiduks ei sobi