Metsabotaanika
Õitsb mai lõpust
juuli alguseni. Koguvili rohketest pähklikestest, milledel haakjad konksukesed küljes.
Takellevi, pähklikesed jäävad kergesti loomakarvade või inimeste riiete külge kinni.
Kasutamine: taime on kasutatud rahvameditsiinis kinnistina (risoom on parkainerikas).
Varem kasutati risoomi ka vürtsnelgi asendajana.
Samblarinne vähe arenenud, peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, niiduehmik, harilik
roossammal, erinevad lehiksamblad.
NIIDUEHMIK kollakasroheline või roheline, kahelisulgjas, polstrina kasvav sammal. Varred
kuni 15 cm pikkused. Varrelehed lai-munajad või lai-kolmnurksed, sügavalt
pikivoldilised. Enamasti vegetatiivne. Kasvab niitudel, harvem metsas maapinnal,
huumusega kaetud kividel, tüvealustel. Väga sage.
ROOSSAMMAL kuni 5 cm kõrguste vartega, hõreda muruna või üksikult teiste sammalde
vahel kasvav sammal