Carum carvi ehk harilik köömen Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Õied väiksed, valkjad. Köömne vilju on lisaks ravimisele kasutatud veel ammustest aegadest kui head maitseainet. Riik: Taimed Plantae
Tee valmistamiseks võiks võtta teelusikatäie ürti klaasi keeva vee kohta. Ravim on parim siis, kui see on jahtumiseni seisnud. Juua tuleks teda peale sööki kolmandik klaasi korraga. Köömned Köömen ehk Carum carvi on populaarne maitsetaim. Tema teaduslik nimi on harilik kööme. Köömne õied on väikesed, valged või siis rooskad. Tema lehed on kaheli-või kolmelis sulgjad ning tema liitlehtede alumised sulglehed paiknevad lehevarrel risti. Kuna köömne vars on peenike, õisikud hõredad ja tema lehed meenutavad veidi tilli ei torka ta eriti silma. Pärast õitsemist on köömne leidmine veel raskem. Köömnel on seedetegevust ergutav toime, sobib Soola aseaineks soolavaba dieedi puhul. Köömned soodustavad happelise toidu seedimist ja pärsivad soolegaaside teket. Kasutatud kirjandus http://herba.folklore.ee www.terviseleht.ee www.bio.edu.ee
annaabi.ee 
