Nendest valgetest tutikestest on tulnud ka taimeperekonna nimi "villpea". Kust on aga nime ette tulnud "tupp"? Kui te ei karda jalgu märjaks teha, siis minge villpeamättale lähemale. Uurige nüüd lähemalt kogu taime, mitte ainult emasõisikut. Päris maapinnal, kus vars lõpeb, näete avatud "lehejäänuseid" lehtede tuppesid. Just nende suurte tuppede järgi ongi see taim saanud nimeks tupp-villpea. Kuid ega villpea lehed tegelikult kadunud olegi. Lehetuppede keskelt tõusevad üles sirged ja tugevad lehed. Esmapilgul tunduvad need lihtsalt vartena ja seepärast võibki arvata, et taimel pole lehti. Kui lähemalt uurida, siis on neil, vaid kuni millimeetrijämedustel lehtedel ja vartel siiski vahe olemas. Varred on kandilised vaid ülemises osas, alusel on need ümarad. Lehed on aga veidi kandilised kogu ulatuses. Lehtede kandid on pisut karedad, vars on aga täiesti sile, vaid madalate pikivagudega
Kuivaperioodil võivad kasvada vaid kavalad parasiittaimed teiste taimede võrades ja juurtel (Masing,1979). Väljaspool metsa leidub savannikõrrelisi. Neil on kompaktne juurestik, mis põimub tihedalt läbi pindmised mullakihid ja kasutab ära sademete vee, laskmata sellel sügavamale koguneda. Kõrrelistel on tugev traspiratsioon, energiline aineringe ja suur bioproduktsioon ajaühikus. Kuival perioodil maapealsed osad kuivavad täielikult, säilivad vaid kuivade lehetuppede vahel varjatud pungad ning maaalused osad. Seega ei ole kuivaperioodi kestus hukatuslik, kui sellele järgneb niiske aastaaeg (Masing, 1979). Nimetuste poolest võiks taimedest nimetada maapähklit, paraguai astelpõõsast, vahapalmi... Mato Grosso platool pesitseva liikuva eluslooduse esindajatest võiks nimetada kõikjale ulatuvaid liike - Lõuna-Ameerika jaanalindu, siremas, üks liik of roadrunner. Samuti leidub seal põllulinde, nagu näiteks vutt ja põldpüü
annaabi.ee 
