Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
muide 1990. aastate alguses. Kõige enam oli Eesti Vabariigis tegutsenud ajakirjanike
hulgas õigusteaduskonna lõpetanuid.
Ajakirjanikud tundsid muidugi erialase koolituse järele puudust, kuid õppetooli
avamiseni ei jõutud. Erialast kõrgharidust sai omandada vaid välismaal, Eestis
korraldati aegajalt reporterite kursusi.
Suurtes väljaannetes töötingimused paranesid: osakonnad said omaette ruumid, kuid
enamasti töötati ühes ruumis hulgakesi, kusjuures seal käisid külalised ja lehetellijad,
kes ei teadnud arvestada ajakirjanike tööpingega. Muide, ajakirjanikud esinesid
trükistes veel küllalt sageli anonüümselt.
Toimetajate palgad jäid vahemikku 60 krooni provintsilehtedes kuni 600 kroonini
Tallinnas, kuid näiteks provintsilehe lisatoimetaja sai kõigest 15 krooni kuus.
Päevalehe toimetaja Harald Tammeri kuupalk oli aga näiteks ministripalgastki suurem
750 kr. Riigikogu liige sai näiteks 4 korda vähem palka kui Päevalehe peatoimetaja.
annaabi.ee 
