Referaat: Bruno Lukk - Eesti pianismi isa
1913. aastal, mil Bruno isa sai endale arstina tööd Aseri vabrikus, kolis perekond
Eestisse. Siin algasid ka Bruno Luki klaveriõpingud ema ja õe, Gerda, juhendamisel.
Lapsepõlvekodust meenutas Lukk sealset noodikogu, kus leidus igasuguseid albumeid,
sealhulgas kergemat ja varajast muusikat. Absoluutse kuulmisega noormehel oli veel
vähemalt üks väga kasulik anne ta luges suurepäraselt lehest. Tema enda sõnul oli ta sellise
andega nö sündinud ja lehestlugemise arendamiseks väga palju spetsiifilist vaeva ei pidanud
nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt
näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno
Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne."
TARTU
1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge
annaabi.ee 
