Kordamisküsimused üldökoloogias
tagasihoidlikum on hingamine. Hingamiseks kulub metsakooslustes suhteliselt suur osa kogutoodangust
- ligi 50%. Veel suuremad on hingamiskaod troopilistes vihmametsades, kus R = 70 ..80%. Seevastu
rohttaimekooslustes, kus fotosünteesis osaleb suurem osa taimsest massist, eriti aga planktonis, kus
kõik rakud sünteesivad orgaanilist ainet, suhe R läheneb 10-le. Vastavalt produktsiooninäitajatele ja
-kadudele muutub koosluses aja jooksul aastane juurdekasv. Noortes metsakooslustes, kus
lehestikumassi kohta on veel suhteliselt vähe varte- ja juurtemassi, on biomassi juurdekasv intensiivne.
Hiljem netoproduktsioon hakkab vähenema, hingamiskaod aga suurenevad edasi. Mida suuremaks
kasvavad puud, seda suurem on kudede hulk, mida lehestik peab “ülal pidama”: selle tulemusel kogu
fotosünteesi toodang võib kuluda vaid lehestiku uuendamiseks ja hingamiseks ning täiendavaks
juurdekasvuks sellest ei jätku (aasta jooksul juurde kasvanud osa on võrdne varisena väljalangeva
annaabi.ee 
