Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kui
selgus, et Eesti omavalitsus ei saa Saksa pinnal oma tegevust jätkata, langesid ära ka
kirjastamise võimalused.
Mõne aja pärast suutsid natslikule liinile truuks jäänud ajakirjanikud August Oinas ja
Juhan Libe Berliinis "Eesti Sõna" trükkimist jätkata (jrk nr 220 ja IV aastakäik).
Tegelikult kujunes see küll uueks ürituseks, kuna tehnilised võimalused ja olukorrad
erinesid drastiliselt. "Eesti Sõna" trükiti 2-leheküljelisena, suurema osa leheruumist
võtsid enda alla ülemjuhatuse staabi teadaanded, sõjakirjasaatjate artiklid,
poolametlikud ülevaated ja korraldused ning avaldati ka omaste otsimise teateid.
Nende kõrval ilmus Eesti toimkonna teateid ja ülevaateid eestlaste elust. Kuigi
poliitiline joon polnud vastuvõetav, loeti ajalehte siiski, sest see oli ainuke
informatsiooni allikas, sidemees ja nõuandja eesti põgenikele. "Eesti Sõna" ilmus
Berliinis 4. novembrist 1944 11. aprillini 1945, kokku 58 numbrit.