"leheruumist" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kui selgus, et Eesti omavalitsus ei saa Saksa pinnal oma tegevust jätkata, langesid ära ka kirjastamise võimalused. Mõne aja pärast suutsid natslikule liinile truuks jäänud ajakirjanikud August Oinas ja Juhan Libe Berliinis "Eesti Sõna" trükkimist jätkata (jrk nr 220 ja IV aastakäik). Tegelikult kujunes see küll uueks ürituseks, kuna tehnilised võimalused ja olukorrad erinesid drastiliselt. "Eesti Sõna" trükiti 2-leheküljelisena, suurema osa leheruumist võtsid enda alla ülemjuhatuse staabi teadaanded, sõjakirjasaatjate artiklid, poolametlikud ülevaated ja korraldused ning avaldati ka omaste otsimise teateid. Nende kõrval ilmus Eesti toimkonna teateid ja ülevaateid eestlaste elust. Kuigi poliitiline joon polnud vastuvõetav, loeti ajalehte siiski, sest see oli ainuke informatsiooni allikas, sidemees ja nõuandja eesti põgenikele. "Eesti Sõna" ilmus Berliinis 4. novembrist 1944 ­ 11. aprillini 1945, kokku 58 numbrit.