Nitraadid ja nitritid satuvad inimorganismi seega peamiselt nii taimede kui ka vorsti ja teiste lihasaaduste ning kala söömise kaudu. On täheldatud, et nitritid võivad ka organismi tekkida linnaõhus leiduvate lämmastikoksiidide sissehingamisel. Taimede kaudu saadavate nitraatide ja nitritite sattumist organismi aitavad vähendada teadlikud töövõtted, sest on teada taimeosad, milles on lämmastikusisaldus suurem. Juurviljades kogunevad nitraadid rohkem otstesse, lehtköögiviljades leherootsudesse. Kartulis ja kurgis kogunevad nitraadid peamiselt koore alla, kapsas ja porgandis südamikku. Seepärast ongi mõtekas ära koorida kartulitelt ja kurkidelt paksud koored või kurkide mittekoorimise korral ära lõigata vähemalt nende varrepoolne ots. Samuti ei ole soovitatav süüa kapsajuurikaid, kapsa väliseid kattelehti ja üle 100 g päevas mittetarbida lehtsalatit kõrge N-sisalduse tõttu.
õlu.) 5. Taimekahjurite suhtes resistentsete kultuurtaimede saamine milliste kahjurite vastu, milline põhimõte. Kirjeldage vähemalt ühte konkreetset liiki tema genoomis tehtud muudatuste kaudu. Kirjeldage sama liigi kahjuriresistentsuse mehhanismi. Kõige levinumaks maisi (ka hirsi ja erinevate umbrohuliikide) kahjuriks on varreleedik (Ostrinia nubilalis), kes tungib kohe pärast koorumist taimelehtede tagaküljel olevatesse leherootsudesse, maisil aga tõlvikutesse. See on üks suuremaid maisikasvatajate vaenlasi. Kahjurite, eelkõige varreleediku, suhtes resistentseid taimi saadakse kahjureid hävitavat toksiini kodeeriva geeni sisseviimisel taime DNA-sse. Näiteks viiakse taime genoomi Bt toksiin, mida kodeeriv geen pärineb bakterist Bacillus thuringensis. Seega toodab taim ise insektitsiidi ning kahjurid hävivad sellisest taimest toitumisel.
annaabi.ee 
