harilik päevalill ja maapirn kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas toidukultuuri ja dekoratiivtaimena Pilt 5 Pilt 6 Kasutamine päevalilleõli (õlikultuurina) Pilt 7 päevalilleseemned Päevalilletee Ilutaimena Kosmeetikatööstuses pagaritööstuses Pilt 8 Silotaimena Hilised, kõrgekasvulised sordid Pikem vars leherikkam, annab rohkem haljasmassi Palju toitaineid: lämmastik ja kaaliväetised Kevadel lagunenud sõnnikut (min väetistega rikastatud) Koristada augustis, kui õitseb 30-50% Toitväärtus maisisilost on 2x madalam, halb seeduvus Kasutamine ravimtaimena Päevalille keelõied Lehed (karotiin, valgud, flavonoidid, orgaanilised happed jne) Seemned (rasvõli, valgud, süsivesikud, parkained, karotinoidid jt) Magneesiumiallikas Palavikku alandav toime
ME MJ/kg > 9,5 8-9,5 <8 Põldtimuti optimaalne koristusaeg saabub juba kõrsumise lõpus, kui kevad on külm ja põuane, siis nihkub see loomise algusfaasi. Timutist hiljem (loomise algul) saab niita harilikku aruheina ja karjamaa raiheina. Karjamaa raiheina areng on aeglasem ja liigi toiteväärtus säilib suurem ka loomisfaasis. Varase punase ristiku KA kogusaak oli, võrreldes lutserniga, kõikides arengufaasides leherikkam (9, 5, 3% lehti rohkem vastavalt varsumine, nuppumine, õitsemine). Taime küpsusega koondub vaadeldaval arenguperioodil biomass vartesse (varsi koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp,
annaabi.ee 
