Ajaloolised tapeedid
üldkasutatavates ruumides.
Enamik leitavast materjalist on dateeritav 19. sajandi lõpukümnenditesse ja II maailmasõja
eelsesse aega. Enne sõda on tapeedi valikut kujundanud Kesk-Euroopa ja Venemaa mõjud.
Keeruline on välja tuua just Eestile omast kujundusjoont. Sarnaselt Saksamaale domineerisid
19. sajandi lõpus Eesti interjöörides tumedad toonid ja suured mustrid, mis katsid kogu
seinapinda. Magamistubades kasutati heledamaid lille-ja lehemustreid. Paljudel juhtudel on
kasutatud laekarniisi või peegelvõlvi all jooksvat tapeedi toonist tumedamat peent bordüüri.
Üksikutel juhtudel on kasutatud ka tahveldist imiteerivaid laiu bordüüre, mis asusid seina
alaosas.
20. sajandi algust iseloomustavad juugendlikud suured lillemustrid, heleda triibu ja
geomeetriliste kujunditega ning ühevärvilised puitliistudega raamistatud tapeedid. Bordüüride
laius varieerub väga kitsast (3–5 cm) väga laiani (15–20 cm)