ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet
Ülejäänud selgrootute klassi moodustavad ämblikud (4113 liiki), vähid (~3600 liiki) ja skorpionid (2) (~20 liiki), viimaseid leidub peamiselt Euroopa lõunaosas. Putukad Meie kodu-maailmajao putukamaailm on väga mitmekesine. Euroopas on üle 150 erineva prussakaliigi, ligi 20 000 käbselist (1), 15 000 sääselist, umbes 180 erinevat liiki sipelgaid. Enamik maailma mardikaliikidest on registreeritud just Euroopas (25 000 liiki), mis omakorda jagatakse veel erinevatesse rühmadesse (lehemardikad, maamardikad jne). Euroopas elab umbes 600 liiki liblikaid (2), kellest 18% on väljasuremisohus. Roomajad Võrreldes ekvaatori-äärsete aladega ei ole meie roomajate liigirikkus suur. Euroopas on mitmeid erinevaid rästikuid. Eestis elab neist üks - harilik rästik. Soojema kliimaga Euroopa alal elab ka liivaboa (1). See-eest on Euroopas mitmeid laialtlevinuid sisalikke - liivasisalik, euroopa roheline sisalik, arusisalik, pürenee sisalik jne.
annaabi.ee 
