Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
märtsil 1832, maetud Raadi kalmistule.
Ajakirjanduslikust tegevusest: Maarahva Nädalaleht (MRNL) 1821-23, 1825 ja
Tallorahwa Ku[u]lutaja 1824-26. NB! Toimetas kahte ajalehte, oli neist teisele ka
väljaandjaks, kuid ikkagi põhitöö kõrvalt.
MRNL väljaandmise kava tekkis Masingul juba 1817 a. 1818 esitas ta Riias asuvale
Liivimaa kindralkubernerile Pauluccile avalduse väljaandmisloa saamiseks, kuid ei
saanud. Kasutades tutvusi keisrikojas, õnnestus tal siseministri vahendusel saada
leheluba keisrilt eneselt. Nüüd ei saanud kindralkuberner enam takistada.
Proovinumbrid valmisid 1819 a, kuid tsensuur andis ilmumisloa alles 1820 a lõpul.
Nii sai esimene number ilmuda alles 5. jaanuaril 1821.
Tsensuuri poolt oli lehe programmi oluliselt piiratud keelati kirjutada poliitikast,
talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov
rahvast harida.
Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas
annaabi.ee 
