Botaanika (süstemaatika)
* Isetolmlejad on kultuurkõrrelised: nisu, oder, kaer, hirss ja riis; looduslikel kõrrelistel
isetolmlemine haruldane.
* Silindrilised varred (kõrred) on tavaliselt 0,3-0,5 cm läbimõõduga, varred seest õõnsad, leht
koosneb pikast, vart ümbritsevast tupest ja kitsaslineaalsest lehelabast. Laba tupest
eemaldumise kohal on keeleke, mis kaitseb lehetuppe. Keelekese kujul, suurusel ja teistel
tunnustel on kõrreliste süstemaatikas oluline tähtsus. Keeleke ei võimalda lehelabalt voolaval
vihmaveel lehetuppe pääseda, sellega hoitakse ära liigne niiskus ja nakatumine bakterite ja
seeneeoste poolt. Kõrre pikenemine toimub tupest kaitstud sõlmevahe alumisel osal säiliva
algkoe abil.
* Kõrreliste varre harunemine toimub maa all või maapinna kohal, kus asetseb
võrsumissõlmkond ja risoomid (maa all rõhtsalt kasvavad võsundid, teataval kaugusel võrsumise
algsõlmest moodustub üleskäänduv maapealne võsu, mille maa-aluses osas tekib järgmine
võrsumissõlm).